Kuidas saab maksehäirega laenu?

Maksehäired liigituvad avatud ja suletud maksehäireks. Avatud maksehäire on siis, kui maksehäireregistris on tasumata võlgnevus.

Maksehäire on olukord, kus laenuvõtja ei ole tasunud laenumakseid ning laenuandja on otsustanud isiku nime kanda Creditinfo Eesti AS ametlikku maksehäireregistrisse, mida kasutavad laenuandjad taustakontrolli tegemiseks. Avatud (tasumata) maksehäirega tagatiseta laenu üldjuhul ei anta – vastutustundliku laenamise põhimõte kohustab laenuandjat maksevõimet ja maksekäitumist kontrollima.

Suletud maksehäire on tasutud võlgnevus. Ehk jäite võlgu, Teid kanti maksehäireregistrisse, Te tasusite võla ära ning nüüd on tegu suletud maksehäirega. Sellisel juhul on Teil eeldused olemas, et maksehäirega laenu saada.

NB! Kui Teil on suletud maksehäire, oleneb otsus pakkujast: osa kiirlaenupakkujaid annab laenu, osa mitte. Väikelaenu ei pruugi saada – pangad ja väikelaenupakkujad on üldjuhul rangemad ning võivad eeldada, et maksehäire likvideerimisest on möödunud teatud aeg. Sellest pikemalt juttu allpool.

Maksehäireregistri kanne on nähtav teistele laenuandjatele – registrit kasutavad laenuandjad saavad sellise kirje olemasolu kontrollida.

Maksehäirekirje tegemisega loodavad laenuandjad, et see motiveerib inimest võimaluse korral võlgnevused tasuma, kuna maksehäireregistri kanne jääb nähtavaks veel aastateks ka pärast võla tasumist (tähtajad on allpool), häirides seeläbi laenuteenuste saamist pikal ajal – maksehäirega ei pruugi saada kasutada isegi renditeenuseid.

Creditinfo avaldamisreeglite järgi on lõpetatud (tasutud) maksehäire avalik eraisiku puhul kuni 5 aastat ja ettevõtte puhul kuni 7 aastat pärast võlgnevuse tasumist – kontrolli kehtivat versiooni Creditinfo maksehäireregistri lehelt.

Ka tasutud maksehäire jääb seega mõneks aastaks nähtavaks, mistõttu on laenuandjate jaoks oluline, mis Teie kohta on maksehäireregistris kirjas.

Millal maksehäire aegub, kui ei tasu võlgnevust ära?

Ettevõtte tasumata maksehäire jääb Creditinfo avaldamisreeglite järgi maksehäireregistris avalikuks.

Eraisiku (tarbija) tasumata maksehäire on samade reeglite järgi avalik kuni 15 aastat, seejärel kustutatakse see registrist (kontrolli kehtivat tähtaega Creditinfo lehelt).

Maksehäire tekib, kui inimene rikub oma (lepingulisi) kohustusi ja jääb võlgu.

Maksehäire võib tekkida näiteks järgmistest kohustustest:

• Trahvid
• Laenud
• Järelmaks
• Sideteenused (telekommunikatsioon)

Olgu siinkohal kohe öeldud, et avatud maksehäirega tagatiseta laenu üldjuhul ei anta. Ka suletud maksehäire võib laenu saamist mõjutada veel mõnda aega pärast võla tasumist – see oleneb pakkujast.

Kehtiva maksehäirega tuleb laen kõne alla eelkõige tagatise või käendusega:

• sul on tagatiseks piisavalt suure väärtusega kinnisvara;
• sul on käendaja.

Praktikas on levinum esimene variant: laen kinnisvara tagatisel. Ka siis eeldab laenuandja sobiva väärtusega kinnisvara ning piisava suurusega igakuist kindlat sissetulekut.

Arvesta aga sellega, et isegi kinnisvara tagatisel ei pruugi laenu üldse saada. Laenuandja võib vabalt otsustada laenu mitte anda – kõik oleneb olukorrast.

Esiteks olgu öeldud, et avatud maksehäirega tagatiseta laenu üldjuhul ei anta, sest vastutustundliku laenamise põhimõte kohustab laenuandjat kontrollima taotleja maksevõimet ja maksekäitumist.

Seega tuleks vana võlgnevus tasuda ning siis laenu taotleda. Kui Teil on suletud maksehäire, tasusite võlgnevuse ära, aga maksehäire märge on jätkuvalt üleval, siis on Teil märksa suurem võimalus laenu saada. Mõned laenuandjad annavad Teile suletud maksehäirega laenu ja mõned ei anna.

Kuidas siis saab laenu maksehäirega ja kes pakuvad maksehäirega laenu?

Osa pakkujaid eeldab, et maksehäire likvideerimisest on möödunud teatud aeg ja vahepeal ei ole tekkinud uusi võlgnevusi; konkreetse tähtaja määrab iga pakkuja ise.

Suletud maksehäire puhul oleneb otsus pakkujast – osa kiirlaenupakkujaid annab laenu, pangad on maksekäitumise suhtes sageli rangemad.

Kui sul on avatud maksehäired, on üks võimalus taotleda kinnisvara tagatisel refinantseerimislaenu. Refinantseerimislaenuga saad tagasi maksta laenud, mis tekitasid maksehäired, ning seejärel maksad tagasi ainult ühte laenu – uut refinantseerimislaenu. NB! Meie võrdluses olevad refinantseerimislaenud on tagatiseta väikelaenud; kinnisvara tagatisel laenu meie võrdluses ei ole – selle tingimused on pakkuja enda lehel.

1. Mõtle otsuse üle pingsalt

Enne, kui üldse mõtled laenu võtmisele, kaalu oma olukorda pingsalt. Refinantseerimine tähendab siiski seda, et sul on lõpuks ikkagi üks suur laen, mis on veel võetud sinu kinnisvara tagatisel.

2. Leia sobiv kinnisvaralaen

Kui oled siiski otsuses kindel, leia sobiv laenupakkuja, kes pakub refinantseerimislaenu.

3. Esita vajalikud dokumendid

Täida refinantseerimiseks laenutaotlus ning esita kõik vajalikud dokumendid, sealhulgas kinnisvara hindamisakt ja sinu pangakonto väljavõtted.

4. Maksa maksehäire tekitanud laenud tagasi

Kui laen on välja makstud, tuleb tasuda laenud, mis tekitasid maksehäire, ja esitada laenuandjale selle kohta tõend.

Tarbijale laenu andmist reguleerib Eestis võlaõigusseadus, mis põhineb Euroopa Liidu tarbijakrediidi direktiividel.

Nende õigusaktide mõte on, et laenuandja peab enne lepingu sõlmimist hindama, kas laenutaotleja on võimeline laenu tagasi maksma. Mida see tähendab minu jaoks?

Esiteks, laenuandja hindab krediidivõimet – see kohustus tuleneb võlaõigusseadusest.

Teiseks, krediidivõime hindamine on laenuotsuse eeldus, kuid laenu andmise otsustab laenuandja ise. See käib kõigi laenude kohta, olgu selleks kiirlaen või väikelaen, tagatisega laen või tagatiseta laen.

Kolmandaks, suletud maksehäire ei välista laenu automaatselt: kui maksevõime on piisav ja maksekäitumine pärast võla tasumist korras, võib osa pakkujaid laenu anda – otsus on pakkuja teha.

Maksehäireregistrisse lisatakse inimesi, sest see suurendab võimalust võlg kiiremini tagasi saada ning annab teistele laenuandjatele võimaluse maksekäitumist kontrollida. Ettevõtete puhul on registri roll mõnevõrra teine.

Ettevõtete puhul täidab register eelkõige hoiatavat rolli: lepingupartnerid saavad enne koostööd kontrollida, kas firma tasub arveid. Kuna ettevõtetest sõltuvad paljud inimesed, on hea teada, kes Su lepingupartner on.

Kui oled rahaasjad korda saanud ning maksehäired likvideerinud, pead hakkama mõtlema, kuidas oma rahaasjade eest tulevikus korralikult hoolitseda. Siin on paar nippi, kuidas vältida tulevikus maksehäirete tekkimist.

• Koosta kodune eelarve
• Säästa raha

Avatud maksehäirega tagatiseta laenu üldjuhul ei anta, seega jääb enamasti kõne alla laen kinnisvara tagatisel. Tagatisega laenude puhul on maksehäire laenuandjale väiksem takistus, kuna laenusumma on tagatud tagatisvaraga. Laenuvõtja jaoks muudab see aga laenamise riskantsemaks.

Kui sul on tekkinud laenude tagasi maksmisega probleeme ning leiad, et vajad laenu ja soovid selle tarbeks kasutada tagatisega laene, arvesta riskiga: kui sa ei suuda laenumakseid korrektselt tasuda, kaotad tagatisvara.

Tagatisega laenude korral on kaalul rohkem kui registrikanne või inkassokirjad – maksmata jätmise korral võid kaotada sõiduki või kodu. Maksehäirega laenamine on seetõttu kõrge riskiga otsus.

Juhul, kui maksehäire on sisestatud alusetult või sinu arvates ei klapi asjad, saad esitada kaebuse Creditinfole; Creditinfo soovitab esimese sammuna pöörduda andmed sisestanud võlausaldaja poole. Kaebuse esitamine ei pruugi küll kõike korda ajada, aga see on esimene samm selle poole.

Eraisiku tasutud maksehäire on Creditinfo avaldamisreeglite järgi registris nähtav kuni 5 aastat pärast võlgnevuse tasumist (kontrolli kehtivat tähtaega Creditinfo lehelt), seega näevad laenuandjad ka seda, et sul on mõne aasta eest olnud maksehäire.

Pärast võlgnevuse tasumist märgitakse maksehäirele juurde, et tegemist on lõppenud asjaga, ja lisatakse lõppemise kuupäev. Kanne kustub alles avaldamistähtaja möödumisel.

Creditinfo reeglite järgi kantakse võlg maksehäireregistrisse, kui tasumata maksekohustuse suurus on vähemalt 30 € ja maksetähtajast on möödunud reeglites sätestatud aeg; enne avaldamist võlgnikku teavitatakse (kontrolli kehtivaid tingimusi Creditinfo lehelt). Võlausaldajal on õigus pöörduda võla sissenõudmiseks ka inkassofirmasse.

Kui isik on sattunud inkasso huviorbiiti, võib võlgniku nimi sattuda ka maksehäireregistrisse. Samuti saavad ettevõtted, kellel on Creditinfoga leping, maksehäire ise registreerida.

Maksehäireregistri eesmärgiks on hoiatada ettevõtjaid ning ettevõtteid isikutest ja teistest ettevõtetest, kes pole finantsasjades usaldusväärsed. Samuti on maksehäire registreerimise eesmärk motiveerida võlga tasuma.

Enda maksehäireid saad näha kahel viisil:

• internetipangas e-teenuste kaudu;
• Creditinfo portaalist "Minu Creditinfo".

Enda maksehäirete vaatamine on üldjuhul tasuta; kehtivad tingimused on portaalis kirjas.

Creditinfo avaldamisreeglite järgi on eraisiku tasumata maksehäire avalik kuni 15 aastat; ettevõtte tasumata maksehäire jääb avalikuks (kontrolli kehtivat versiooni Creditinfo lehelt).

Maksehäireid saavad sisestada ettevõtted, kes on sõlminud vastava lepingu Creditinfo Eesti AS-ga. Samuti peab maksehäire aluseks olev võlgnevus olema tõendatav.

Avatud maksehäirega tagatiseta laenu üldjuhul ei anta. Suletud maksehäire puhul oleneb otsus pakkujast: osa annab, osa mitte. Kehtiva maksehäirega tuleb kõne alla eelkõige laen kinnisvara tagatisel.

Kehtiva maksehäirega tagatiseta laenu üldjuhul ei anta. Kõne alla võib tulla kinnisvara tagatisel refinantseerimislaen, mille saamisel tuleb maksehäire tekitanud laen ära tasuda. Pärast võla tasumist oleneb laenu saamine pakkujast; osa eeldab, et maksehäire lõppemisest on möödunud teatud aeg.

Avatud maksehäire korral kiirlaenu üldjuhul ei anta – vastutustundliku laenamise põhimõte kohustab pakkujat maksekäitumist kontrollima. Suletud maksehäire puhul oleneb otsus pakkujast: osa kiirlaenupakkujaid annab laenu, osa mitte.

Tasub meeles pidada, et võlaõigusseaduse järgi peab laenuandja enne lepingu sõlmimist hindama taotleja krediidivõimet; kas ja millistel tingimustel maksehäirega taotlejale laenu antakse, otsustab iga laenuandja oma krediidipoliitika järgi.