Meelelahutuseelarvega naudid rohkem

Netflixi tellimus, kontserdipilet ja õhtune mängusessioon võivad kõik tunduda väikeste eraldi kuludena. Kuu lõpus moodustavad need aga ühe üsna konkreetse summa. Meelelahutuseelarve aitab selle summa ette ära otsustada, et vaba aja kulud ei läheks segamini toidu, arvete või säästudega.

Kõiki meelelahutuskulusid ei tehta samal viisil. Kinopilet ostetakse tavaliselt ühekorraga, voogedastusteenuse eest läheb raha automaatselt ning digimängu eest võib makseid tulla mitu. Sama kehtib hasartmängude kohta, kus tasub kasutada juba enne mängimist määratud summat.

Kui eelarvesse kuulub veebikasiino, võiks selle kulu olla omaette real. Lehel Online-Casino.ee on välismaa kasiinode juures välja toodud muu hulgas makseviisid, litsentsid ja minimaalsed sissemaksed. Need andmed aitavad enne makset aru saada, millise teenusega on tegemist ja milline summa võib kontolt liikuda.

Hea lahendus on määrata kasiinomängudele sama kindel piir nagu kontsertidele või mängude ostmisele. Kui selle kuu summa on kasutatud, jääb järgmine mängukord järgmisse eelarveperioodi.

Meelelahutusraha saab määrata kohe pärast püsikulude ja säästude arvestamist. Näiteks 120 euro suurune kuueelarve ei pea jagunema igal kuul täpselt samamoodi. Ühel kuul võib rohkem raha minna teatrile, teisel mängudele või spordiülekande tellimusele. Praktiline jaotus võib olla näiteks järgmine:

• Voogedastus ja muud tellimused – 25 eurot.
• Kino, kontserdid või muud üritused – 40 eurot.
• Digimängud ja tasuline veebisisu – 25 eurot.
• Hasartmängud – 20 eurot.
• Vaba jääk spontaanseteks plaanideks – 10 eurot.

Need numbrid pole universaalne soovitus. Sobiv summa sõltub sissetulekust, püsikuludest ja sellest, kui palju raha soovitakse säästa. Oluline on panna piir paika enne ostu, mitte proovida kuu lõpus kulutusi tagantjärele õigustada.

Eestis tehakse suur osa maksetest digitaalselt. Eesti Panga avaldatud uuringu järgi kasutati 2024. aastal müügikohtades pangakaarti või nutiseadet 57% maksetest. Samal aastal tehti Eestis 24% igapäevaostudest internetis. Digitaalsed maksed Eestis on seega juba tavapärase tarbimise keskne osa.

Veebis tehtud väiksed maksed võivad kergesti tähelepanuta jääda, eriti kui neid koguneb päeva jooksul mitu. Pangarakenduse teavitus näitab iga ostu kohe pärast tehingut, olgu tegemist rakenduse lisafunktsiooni või kuutasuga. Nii on kulutustest lihtsam ülevaadet hoida ilma, et kuu lõpus peaks väljavõttest üksikuid makseid eraldi otsima.

Teavituse nägemine ei nõua eraldi eelarverakendust ega tabelit. Piisab, kui meelelahutuse kogusummat kontrollitakse näiteks kord nädalas.

Püsimakse ja e-arve tasub jätta aktiivseks ainult nende teenuste puhul, mida regulaarselt kasutatakse. Kui kolm erinevat tellimust võtavad kontolt raha eri kuupäevadel, võib nende kogukulu lihtsalt tähelepanuta jääda. Seepärast tasub üks kord kuus avada pangaväljavõte ja otsida korduvaid makseid. Kontrollimiseks piisab mõnest küsimusest:

• Kas teenust kasutati viimase kuu jooksul?
• Kas järgmise kuu sisu või ülekanded on päriselt vajalikud?
• Kas tegemist on kuutasu või pikema perioodi maksega?
• Millal järgmine automaatne makse toimub?

Selline kontroll võtab vähe aega ja annab järgmise kuu meelelahutussummast selgema pildi. Kui üks tellimus lõpeb, võib vabaneva raha jätta reservi või kasutada mõne teise plaani jaoks. Uut tellimust pole vaja kohe asemele võtta.

Meelelahutuseks võib kasutada eraldi pangakontot või digirahakotti. Kuu alguses kantakse sinna näiteks 100 eurot ning kõik filmide, mängude, ürituste ja muu vaba aja maksed tehakse sellest summast.

See sobib eriti inimesele, kes ei taha iga ostu käsitsi üles kirjutada. Konto jääk näitab kohe, kui palju kuuks veel alles on. Igapäevakulude konto jääb samal ajal toidu, transpordi ja arvete jaoks.

Meelelahutust ei ole mõistlik katta krediidi või laenurahaga. Vaba aja eelarve peaks tulema rahast, mis jääb pärast kohustusi vabalt kasutada.

Kui sobivat kuusummat on raske hinnata, võib alustuseks lihtsalt kulusid kirja panna. Statistikaameti leibkonna eelarve uuring kasutab 14-päevast kulutuste päevikut. Uuring hõlmab 10 000 Eesti leibkonda ning kestab 2026. aasta lõpuni. Leibkonna kulude jälgimine aitab näha, kuhu raha tegelikult läheb.

Sama võtet saab kasutada oma eelarves palju lihtsamalt. Kahe nädala jooksul piisab kuupäevast, summast ja ostu liigist. Kui 18 eurot läks kinole, 12 eurot mängule ja 15 eurot tellimustele, hakkab tegelik kulutase kiiresti välja joonistuma.

Selle põhjal saab järgmise kuu piiri määrata juba päris kasutuse järgi. Nii jäävad meelelahutusplaanid alles, kuid nende jaoks mõeldud raha on algusest peale teada.

Kui mõnel kuul on rohkem üritusi või puhkuseplaane, võib summa ajutiselt suurem olla. Mõistlik on see otsus teha enne kuu algust. Nii ei teki vajadust võtta meelelahutuseks raha säästudest ega järgmise kuu igapäevaste kulude arvelt.